Vietnamist võib saada uus Aasia tiiger

Suured ettevõtted nagu Samsung ja Intel pumpavad Vietnami raha ning see annab aluse arvata, et Vietnamist võiks saada tulevane Aasia edukas majandus. Vietnami 80ndate aastate majanduse suur ümberkorraldamine Doi Moi aitas küll kaasa majanduse märkimisväärsele kasvule, ent viimastel aastatel on kasv jäänud üsna tagasihoidlikuks riigiettevõtete suurte laenude tõttu.

PricewaterhouseCoopers LLP hinnangul on Vietnamil lootust saada 2050. aastaks maailma üheks kiirema majanduskasvuga riigiks. Vietnamist ei saa mitte üksnes ainult maa, kus tootmine on odavam kui Hiinas, vaid tegu on ka Jaapani tootjate jaoks poliitiliselt enam mokkamööda riigiga.

Washingtonis paikneva mõttekoja Carnegie Endowment for International Peace juht Vikram Nehru märkis, et on üsna tõenäoline, et Vietnamist saab kiireima kasvuga majandus Aasias. „Vietnamil on olemas kõik võimalused kiireks kasvuks, kui riik saab hakkama probleemidega riiklikus sektoris.“

Märgid Vietnami kasvust on üha enam märgatavad: möödunud aastal möödus Vietnam Taist ja Malaisiast ning sai Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni ehk ASEANI suurimaks USAsse eksportijaks.

Välisinvesteeringud on samuti Vietnami suurenenud: 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 7% võrra 12,35 miljardile dollarile.

Veelgi enam, tootjad hakkavad Hiinast Vietnami kolima. Jaapani printereid valmistava ettevõtte Kyocera Document Solutions plaanib printerite tootmise mahtu 2018. aastaks Vietnamis suisa neljakordistada. See tähendab, et üks tootmisüksus kolib Hiinast Vietnami.

HSBC Holdings Plc Aasia majanduse uuringute juht Frederic Neumann väitis, et Vietnam võidab oluliselt selle arvelt, et Hiina kaotab oma konkurentsivõimet. Viimase põhjuseks on tõusvad palgad ning tugevnev valuuta.

Vietnami sisemajanduse koguprodukt peaks vahemikus 2014-2050 kasvama 5,3% võrra. Hiinas peaks sama näitaja olema veidi vähem kui 4%.

Vietnami aitab märkimisväärselt ka riigi demograafiline olukord. 2012. aastal oli ÜRO andmete põhjal 13% Hiina elanikkonnast vanem kui 60 aastat. Vietnamis oli sama näitaja 9%. Vietnamis elab 90 miljonit inimest, kellest 40% kuulub tööealise elanikkonna hulka ehk jääb vanusevahemikku 15-49.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO andmeil oli Vietnami keskmine palk 2013. aastal 197 dollarit, võrreldes Taiga, kus keskmine palk oli 391 dollarit. Hiinas oli sama näitaja 613 dollarit. Ennustatakse, et tulevikus need erinevused kasvavad veelgi.

Siiski, kõik pole nii roosiline. Laenajad on hädas halbade laenudega ning riigil on raske midagi ette võtta, et hakkama saada ebaefektiivsete riigifirmadega. Infrastruktuur on vilets, samuti on sageli puudulikud oskused ning riigis on väga kõrge korruptsioonitase.

„Ma pole kindel, kas Vietnam suudab oma eesmärgi täita,“ lausus üks uuringu autoritest John Hawksworth.

Kuigi öeldakse, et Vietnam võidab Hiina arvelt, ei pruugi see siiski nii olla – Vietnami viiakse odavate kaupade tootmine ajal, kui Hiina liigub väärtusahelas ülespoole.

„Vietnami tootmissektori produktiivsus on väga madal,“ McKinsey & Co's Asia Operations Practice direktor Karel Eloot. „See on Vietnami majanduse kasvamise suurim probleem,“ lisasa ta.

Ent taas, teisalt on Vietnam kaasatud kõnelustesse Euroopa Liiduga seoses vabakaubanduslepinguga ning on osa USA juhitavatest kõnelustest seoses suure regionaalse kaubanduslepinguga.